Kirjutasin siinsamas blogis eelmise aasta detsembris, et Robert J. Sawyeri romaanist «Flashforward» (1999) tehakse telesarja. Kirjutasin, käisin aeg-ajalt kirjaniku blogis ka värskemaid uudiseid lugemas, aga üldiselt mu hoog rauges.Miski kuu aega tagasi oli aga Facebookis juttu selle sarja eestikeelsest pealkirjast ja eneselegi ootamatult avastasin ma end eelmine reede kell üheksa teleka ees istumast... Vähe sellest, täna olin ma taas kell üheksa teleka ees!
«FlashForward» (2009), ehk siis maakeeli «Meenutades tulevikku», jutustab loo maailmast, kus kõik inimesed kaotavad korraga kaheks minutiks ja seitsmeteistkümneks sekundiks teadvuse. Toimub õnnetusi ja kollektiivse teadvusekaotuse järel pole maailm enam kuigi rõõmus ja rahulik paik. Hullem on aga see, et inimesed nägid teadvusekaotuse ajal n-ö und ning ei kulu palju aega, kui selgub, et n-ö uni näitas poole aasta pärast saabuvaid sündmusi.
Tegu siis põneva ulmeseebiga ning karta on, et järgmine reede olen ma taas telekat vaatamas. Iseküsimus, et kas mul jätkub püsivust niimoodi 25 reedet end teleka ette sättida... või löön ma mingil hetkel käega ja hakkan kodukino reliisi ootama..?
Lingid:
2 comments:
Miskipärast ei köida nii väga, nagu alguses tundus. Olen neli osa ära vaadanud ja kolm tükki on ootel, aga natuke nagu... juustuks kisub. Kogu see pateetiline taustamuusika ja nõretamine. Süžee poolest on põnev küll, eks ma tasapisi vaatan ikka edasi.
Eks ta muidugi üks koguperesari ole... noh, et igaühele midagi...
Mul on ka ajuti tunne, et jätaks pooleli... või siis ootaks DVD ära... kuid kui reedel seda telekast vaatan, siis tuleb iga osa lõpus tavaliselt mõni selline jõnks, et järgmisel reedel pole üldse küsimust, et kas vaadata...
Samas, kui naine eelmine pühapäev kordust vaatas, siis kõlbas ka mul teist korda vaadata...
Post a Comment