KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



4.4.09

The Amazing Screw-On Head

Üldiselt olen ma üsna juhulugeja (ja ka filmide vaataja). Mõnikord tuleb aga mõnda teost ka kohustuslikus korras tarbida... olen juba selline friik, et mulle meeldib teoseid õiges järjekorras nautida. Loomulikult ei lähe ma sellise friiklusega lolliks, aga kui on võimalik...

Mike Mignola koomiksiga «The Amazing Screw-On Head» läks just nõnda. Pistsin ühel õhtul DVD mängijasse, kuna aga pilt tuli kole tuttav ette, siis uurisin, et kas on koomiksi ekraniseering. Kuna koomiks mul ka käepärast oli, siis otsustasin kõigepealt tutvuda algmaterjaliga.

Lugu ilmus 2002. aastal kirjastuse Dark Horse sarjas Maverick. Sari sai loodud autorikoomiksite avaldamiseks ning selle sarja asjade õigusi kirjastus endale ei saanud... noh, et autor säilitas asja üle ka edaspidise kontrolli. Vihiku paksus on umbes 30 lehekülge.

Sisu:
Koomiksi kangelaseks on otsakruvitav pea, ehk siis suupärasemalt kruvipea, kes on president Abraham Lincolni eriagent. Nagu kõrvalolevalt pildilt (mida saab suuremaks klõpsida, nagu teisigi) näha, on presidendil taas kruvipead vaja...

Mingi kamp pahasid on pihta pannud miski iidse käsikirja ning omavad seetõttu nüüd ligipääsu miskisse pühakotta. Tempel kuulus kunagi miskile kummalisele tegelasele, kes muistsel ajal maailma valitses.

Kurilane on sinna pühakotta maetud (loe: vangistatud) ning karta on, et see pahade kamp oma tegvusega võib ka muistse kurjuse valla päästa.

Presidendi kruvipeal tuleb sekkuda ning taaskord maailm päästa...

Seosed:
Eks seoseid ole omajagu... president Lincolni sai juba mainitud... kurilane on kahtlaselt cthulhoidne... ka muid viiteid leiab...

Koomiksist tehti ka telesarja piloot, aga animasarjast asja ei saanud ning sinna see kõik ka jäi.

Hinnang:
Oeh, see koomiks on jälle üks raske tükk hindamiseks!

Kui rääkida maailmast ja tegelastest, siis oleks maksimumhinne kindel... kui rääkida, aga loost endast, siis venivad suunurgad üsna maadligi...

Maailm on mõnusalt roostene, vanamoeline ja tugevalt aurupungilik. Tegelased on kõik sellise toreda jõnksuga... noh, et ühtegi normaalset polnud ei pahade ega ka heade poolel... kõikse viisakam sõna oleks «veidrik», mida mõne kohta võiks kasutada...

Lugu ise on aga sedavõrd lehkav klišeekompott, et hoia ja keela. Usin agent, värvikad pahad, muistsed käsikirjad, iidne haud, vangistatud uinuv kurilane jne. Ajuti tekib suisa küsimus, et mis klišee veel kasutamata on?

Ajuti tundub, et Mike Mignola tegi seda kõike nimme. Tore on, aga klišee klišee enda pärast on hale värk... ja seda isegi märksa algajalikuma autori jaoks...

Eraldi kiidusõnad läheksid aga teatavale väärakale huumorile. Polnudki kunagi päris naljakas, aga mingi muie kippus kogu aeg suunurka.

Üsna raske südamega panen siiski vaid kolme, sest neli oleks liialt ebaaus hinne... maailma ja huumori pärast, aga tahaks isegi ebaaus olla...

Lingid:

3 comments:

Trash said...

võta koomiks minu jaoks Estconile kaasa! Palun!

Mignola on pullivend, ta mängid märkide ja fetishitega, kõik on võimendatud.

Ulmeguru said...

Ma usun, et Sa saad selle juba varem... näiteks homme... :)

metsavana said...

Kui see tüli ei tee väga siis estconi võite ikka kaasa võtta..saaksin ka peaparandamise kõrvale hommikul lugeda :)