Arthur Conan Doyle'i romaan «Kadunud maailm» (The Lost World, 1912) ei olnud just esimene nn kadunud maailma teemaline romaan, aga kuna tegu oli hea ja mõneti ka märgilise teosega, siis ongi hiljem hakatud sedasorti lugusid nimetama n-ö kadunud maailma lugudeks.
Kahjuks on romaani populaarsus just põhjuseks, miks iga aastakümme (tegelikult küll sagedamini) mõni filmimaailma tegelane arvab, et just tema peaks taaskord seda romaani ekraniseerima... 1998. aastal valminud «The Lost World» on aga ilmselt romaani kõige kehvem ekraniseering...
Sisu:
Film on segane isegi neile, kel romaan loetud, sest tegijad olid arvamusel, et mida rohkem sisu muuta, seda parem saab.
Seosed:
Film põhineb Arthur Conan Doyle'i romaanil, aga ainuke seos algteosega seisneb platoos, kus on säilinud dinosaurused ning romaanis ja filmis esineb samanimelisi tegelasi.
Hinnang:
Üldiselt mind ei häiri, kui filmiversioon lahkneb raamatust. Aruka inimesena saan ma aru, et raamat ja film on täiesti erinevad asjad. Samas, kui kohe filmi alguses selgub, et saladuslik platoo asub hoopis Mongoolias, siis tekib küll küsimus, et millest selline muutus?
Olgu, see platoo võib ju asuda kusiganes, aga kui ekraanile ilmub professor Challenger ning märatseva habemiku asemel on näha hoopis sileda lõuaga möku? Kui lord Roxtonist on tehtud banaalne lurjus? Kui professor Summerlee on kui idioot? Ja kui mängu on toodud blond naisteadlane ja erutav mongollannast teejuht, siis ei ole küsimus enam tegijate uudses nägemuses... siis on küsimus teose solkimises ning selline tegevus on üldiselt väärt ihunuhtlust.
Ma ei hakka rääkima sellest, et eriefektid on haledad ning igalt poolt on näha, et raha pole eriti olnud... aga raha puudumine ei tohiks ajusid olematuks teha!
On kõntsa, mida on võimalik mingis jaburas meeleolus nautida ja on kõnts, mida ei saa isegi naljaks pöörata, sest niivõrd abitu kõnts on. «The Lost World» (1998) on just selline abitu saast, millele isegi üks on palju antud.
Lingid:
No comments:
Post a Comment