Andrija Lavrek «Nemačka 1942.»

Andrija Lavrek on serbia kirjanik ja tõlkija, kelle tekst «Nemačka 1942.» võitis parima kodumaise jutuna Serbia kõige olulisema ulmeauhinna Lazar Komarčić.

Auhind on saanud nime serbia kirjanduse klassiku ja esimese serbia ulmeromaani autori Lazar Komarčići (1839–1909) järgi ning seda annab välja kirjaniku nime kandev ulmeklubi.

Jutt «Nemačka 1942.» (kirillitsas «Немачка 1942.») ilmus esmakordselt 1984. aasta jaanuaris, ajakirja «Sirius» 91. numbris.


Sisu
Nagu jutu pealkiri viitab, toimub tegevus 1942. aasta Saksamaal. Algab lugu pisut loiult, kirjeldades minategelase probleeme unega ja koera, kelle haukumine need probleemid on põhjustanud. Minategelane näikse intelligentne inimene olevat, kuid uni on püha ning nii leiabki minategelane end järgmisel hommikul juttu tegemast parun Mogeliga ja ääri-veeri kurtmast, et paruni koer ei lase tal magada. Parun Mogel osutub aga väga mõistvaks inimeseks ning pakub seda koera minategelasele, et las ta siis ise kantseldab...

Otsekui tutvuse jätkuks saadab parun Mogel paar päeva hiljem minategelasele auto järele ja kutsub mehe omale külla. Parun asub üsna otsekoheselt asja kallale ja tunnistab, et kutsus mehe kindla eesmärgiga... et teab, et millega mees on tegelenud ja et parunil on ka selline aparaat ja parun vajab mehe abi.

Selle aparaadiga saab võtta ühendust maailma erinevate variantide vahel ning parun on leidnud haruldase, kuid talle meeldiva variandi. Sellise, kus Hitlerile 1938. aastal atendaati ei tehtud ja kus natsid on veel isegi 1942. aastal võimul.


Seosed
Alternatiivajalugu, mis muud!


Hinnang
Kui ma oleks seda juttu saanud lugeda umbes ilmumisajal või kasvõi pooltosinat aastat hiljem, siis oleks kindlasti maksimumhinde pannud. Endises Nõukogude Liidus aga selline võimalus puudus, sest omaaegne Jugoslaavia polnud just nõukariigi suurim sõber.

Tänapäeval on selle teksti võlu eelkõige üsna hästi timmitud tehnikas. Autor kasutab julgelt pooltoone ja varjundeid, ei lobise kohe kõike välja ning isegi tehnoloogiline mumbo-jumbo on päris omanäoline. Miinuseks aga teatav hüplikkus jutu erinevate osade vahel. Kokku saab hindeks üsna tugeva nelja ja kindlasti loen ma Andrija Lavreki kirjutatud ulmet veel.


Viited

• Ulmekirjanduse BAAS: Nemachka 1942.