Sisu:
Jutu peategelaseks briti härrasmees Edward Frost, kes tegeleb ornitopterite ehitamisega. Kes veel ei tea, siis neile teadmiseks, et ornitopter on lennuaparaat, mis jäljendab linnu lendu.Jutt haarab endasse ajavahemiku 1899–1953 ning kujutab Edward Frosti elukäiku ja ornitopterite võidukäiku (vähemasti mõnes maailmajaos). Eks pealkirigi viita sellele, et asjalood on pisut teisiti kui meie maailmas.
Ei, vennad Wrightid teevad ka selles loos oma esimese lennu 1903. aastal ja eks see sündmus mõjub üsna hävitavalt Edward Frosti ornitopterite ehitamisele, majanduslikule olukorrale ning ka abielule.
1906. aastal külastavad aga Edward Frosti kaks jaapanlast ja kutsuvad ta Jaapanisse ornitoptereid ehitama. Alguses tundub söör Edwardile see kõik üsna naeruväärne, et mis Jaapan, et mis tehnoloogia, et mis rahad. Kuid jaapanlased annavad omal delikaatsel moel mõista, et venelaste Nikolai ka arvas, aga kus nüüd on see vägev Vene laevastik..?
Ilmselge, et looduslähedastele ja poeetilistele jaapanlastele tundub ornitopter sümpaatsem kui tavaline lennuk, sestap saatiski üks ülik oma sugulased söör Edwardit veenma. Edward Frost võtab oma poja Reginaldi kaasa ja lähebki Jaapanisse...Jaapanis saab lennumasinate ehitamine uue hoo, aga jutt pole õnneks vaid sellest... autor jälgib ka söör Edwardi kohanemist ja noore Reginaldi kujunemist ja veel paljut muud. Tuleb ka nentida, et autor ei otsi banaalseid konflikte ja lihtsaid lahendusi.
Seosed:
Puuduvad.
Hinnang:
Noor Canada autor Jan Lars Jensen, kel jutu ilmudes veel kolmekümnes sünnipäev pidamata oli, pani selle tekstiga ikka väga võimsa märgi maha. Intrigeeriv sisu, usutavad tegelased, veenvad situatsioonid, omajagu kummastav maailm ning kõik see on veel ka edasi antud perfektses vormis.
Jutt kandideeris mitmele auhinnale, aga kahjuks ei saanud ühtegi. Kurioosumina võiks mainida, et jutt oli parima tõlkeloona ka jaapanlaste kaalukaima ulmeauhinna nominent.
Olgu, auhindu on siiski vähe ja noorel tundmatul autoril on suhteliselt keeruline neid võita, aga miks ei jõudnud tekst aasta parimaid jutte koondavatesse antoloogiatesse? David G. Hartwelli jaoks võis jutt ehk liialt fantasyhõnguline olla, aga mis takistas Gardner Dozois'd? Kas ainult see, et jutt ilmus vales ajakirjas?2003. aastal pääases õiglus siiski võidule ning ajakirja «The Magazine of Fantasy & Science Fiction» toimetaja Gordon Van Gelder taasavaldas jutu antoloogias «One Lamp: Alternate History Stories from The Magazine of Fantasy & Science Fiction»
Jill Baumani suurepärane kaanepilt leidis veel kord kasutamist, kui tšehhide «Magazín Fantasy & Science Fiction» avaldas oma 2007. aasta neljandas numbris jutu «Tajná historie ornitoptéry». Eks ajakirja nimest võib aimata, et tegu on emaväljaande tšehhikeelse versiooniga.
Lingid:
No comments:
Post a Comment