Eddy C. Bertin on Belgia ulmekirjanik, kes kirjutab nii õuduslugusid kui ka suisa teaduslikku fantastikat.«Tijdstorm» ilmus esmatrükis Eddy C. Bertini autorikogus «De Achtjaarlijkse God» (1971).
Jutt algab kui totalitaarset ühiskonda kritiseeriv düstoopia, siis pöörab aegruumse õuduse peale ning lõpuks muutub alternatiivajaloolise hõnguga ajarännulooks.
Sisu:
On XXII sajand ning kaugel kosmoses tekib miski mõistatuslik ajatorm. Tormi üks väike haru riivab ka Maad ning haarab kaasa kellegi Harvey Lonestormi.
Harvey avastab ootamatult, et ta ei lamagi enam oma antigravitatsioonilises voodis... vaid on hoopis miskis pimedas kohas...Jutu alguses ongi vaheldumisi kaks plaani: Harvey üsna väikekodanlikud tundmused, kui ta omi aegruumi hüppeid teeb ning kosmogoonilised kirjeldused sellest ajatormist.
Alguses tundub, et tegu ongi rohkem sellise pisut tüütu aegruumse õuduslooga. Mingil hetkel toimub jutus murrang ning jutt läheb kohe kõvasti paremaks...
Harvey satub miskisse metalsesse ja kummaliste seadmetega täidetud ruumi. Ruumi lakke viib redel ja laeluugist saab järgmisesse samasugusesse ruumi. Kuniks Harvey jõuab ruumi, kus laes enam luuki pole. See-eest on aga toolid ja miskid veel kummalisemad seadmed...Seosed:
«Tijdstorm» peaks olema täiesti omaetteseisev tekst, aga teatavaid seoseid lugedes pähe siiski tikub. Kui jutt lõpuni sai, siis oli tunne, et otsekui oleks lugenud Isaac Asimovi romaani «Igaviku lõpp» (The End of Eternity; 1955), mis on kirjutatud prantsuse animafilmi «Les maîtres du temps» (1982) esteetikas.
Hinnang:
«Tijdstorm» on selline mõnusa mekiga pulplugu, millel on omad puudused ja on ka omad plussid.Häirib jutustamislaadi muutumine, häirib peategelase valik ning häirib ka see, et kõik olulised ajaloosündmused pärinevad USA ajaloost. Samas saan ma väga hästi aru, et miks autoril paljud asjad just nõnda tehtud on. Noh, et oli vaja! Tervikuna võib jutu siiski positiivseks lugemiselamuseks nimetada.
Omaaegses Belgia ulmes oli sellise kaliibriga jutt ilmselt üsna ilmutuslik. Ega Eddy C. Bertin asjata sellega ajakirja «InfoSfan» jutuvõistlust võitnud. Tõsi jutt jõudis enne autorikogus ilmuda ja alles aasta hiljem ilmus see ajakirja seitsmeteistkümnendas numbris.
Selsamal 1972. aastal ilmus jutt ka inglise keeles: pealkirjaga «Timestorm» ilmus see antoloogias «The 1972 Annual World's Best SF», mille koostasid Donald A. Wollheim ja Arthur W. Saha.Selles köites ilmumine saigi jutule «saatuslikuks»: antoloogia tõlgiti mitmesse keelde ja koos antoloogiaga ka Eddy C. Bertini jutt. Isegi ajakirja «Jesli» 2000. aasta mainumbris ilmunud vene tõlge «Ураган времени» on tehtud inglise keelest. Antoloogiast ilmus samuti mitmeid kordustrükke: see lipumehega on kõvakaaneline raamatuklubi väljaanne ning see rohkete kosmoselaevadega pärineb uuemast ajast, mil aastaarv 1972 poleks kaanele enam passinud.
Lingid:
No comments:
Post a Comment