KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



3.6.14

Boris Hurtta «Hiiden nahka»

Kui ilmus antoloogia «Soome ulme» (2008), siis minu jaoks oli selle raamatu suurimaks puuduseks, et sealt puudusid Boris Hurtta tekstid. Jah, antoloogia koostaja-tõlkija Arvi Nikkarev põhjendas seda ja ma täiesti aktsepteeri(si)n tema põhjendusi, aga siiski... Nüüd on aga tulekul «Soome ulme 2» ning õnneks selles raamatus on Boris Hurtta sees.


Sisu
Jutt pajatab meile loo kirikuõpetajast Ürjö Krabbest ja tema naisest Raakelist. Selline klassiklaine lugu, et vana kirikuõpetaja sureb, vahetub valitseja ja kirikuõpetaja ning siis žanrile kohaselt ka midagi fantastilist.


Seosed
Jutt ilmus esmatrükis wõrguajakirja «Usva» 2009. aasta esimeses numbris ning aasta hiljem leidis taastrükkimist Boris Hurtta jutukogus «Noidan nahka».


«Hiiden nahka» kuulub koos kahe teise jutuga sarja «Hurtan perinteiset» ning ajakirjas oli siinarvustatav märgistatud kui sarja teine tekst. Kogumikus «Noidan nahka» oli see jutt miskipärast eespool kui ajakirjas esimesena ilmunud «Hevosenpäivä», kolmandana ilmunud «Vaitonainen sanansaattaja» puudus kogumikust aga sootuks. Tundub, et see sari on pigem temaatiline ja sarja jutte võib lugeda suvalises järjekorras.

Eesti keeles ilmub jutt (paberil) antoloogias «Soome ulme 2». Raamat peaks juunikuu jooksul kauplusesse Apollo müüki ilmuma ja ajakirjas «Reaktor» avaldati see jutt antoloogia maitseprooviks.


Hinnang
Ma olen Boris Hurttalt nüüdseks kahte juttu lugenud ning eks ma selle pinnalt püüan hinnata.

Jutt, mis maakeeles kannab ehk pisut eksitavat pealkirja «Tondi nahk» (antoloogias pealkirjaks siiski «Hiiu nahk») on kindlasti hea jutt, aga mitte väga hea. Häirib just värvivaesus ja vähene detailsus. Selline kiretu jutustamine kunagi möödanikus toimunud asjadest. Samas, ulmeosa ja pahalasest hiid mulle meeldisid.

Kokkuvõttes sama emotsioon, mis esimese loetud Hurtta jutuga – hea, aga see mees oskab vist paremini. Üsna võimatu on muidugi oletada, kuidas see jutt mõjuks antoloogia kontekstis, kuid kindlasti ei peleta see tekst ilmuvast antoloogiast eemale.


Viited

Sergei Lukjanenko «Новогодний Дозор»

Ingliskeelses maailmas on jõulujutud, venekeelses uusaastajutud – olemuslikult neil suurt vahet pole.


Sisu
Anton on vana-aasta õhtul patrullis, et miski imelik tüüp või vastaspoole esindaja käib ringi ja...


Seosed
Nagu pealkirigi ütleb, on tegu uusaastajutuga ning samas ka järjekordse täiendusega Vahtkonna-sarja.

Ilmus see esmakordselt aastavahetusel nädalalehes «Antenna», mis näikse olevat ristand seltskonnalehest ja telekavast. Käesoleva aasta jaanuaris tehti jutust aga kordustrükk pretensioonika pealkirjaga antoloogias «Новогодний Дозор: Лучшая фантастика 2014», kus ma seda siis kas jaanuari lõpus või veebruari alguses ka lugesin.


Hinnang
Seda teksti on keeruline hinnata. Kui võtta aluseks puhtalt lugemiselamus, siis üle kahe ei tuleks kuidagi. Vahtkonna-sarja fänn ma pole, teostatud oli profilt, kirjutatud kindla eesmärgiga ja vastava lugeja tarbeks. Lühidalt, see jutt pole minu jaoks ning seetõttu panen ma siiski kolme.

Tarbekirjandus: loed ja unustad ning püüad meeles pidada, et teist korda ei loeks.


Viited