KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



19.5.13

James Van Pelt «The Family Rocket»

Väidetavalt olevat Harry Harrison öelnud, et suur osa moodsat ulmet on «tuletatud sõnnik». Kas just sõnnik, aga originaalsust kipub tänapäeval küll nappima...


Sisu
On tulevik – rikkad lendavad kosmosesse ja vaesed püüavad Maal ots-otsaga kokku tulla. Jutu peategelaseks on noormees, kes tahab oma neiut tutvustada oma isale. Noormees on omajagu pabinas, sest ta ei tea, kuidas neiu reageerib.

Noormehe isa peab mingit prügilat, aga elab siiski eelkõige kosmoselendude nimel. Kuid vaesed ju kosmosesse ei lenda! Noormees meenutab oma lapsepõlve, mil nad perega Marsil käisid. Alles hiljem sai ta aru, et lend Marsile ja puhkus seal oli lihtsalt üks tehnoloogiline meelepete...


Seosed
Ilmselt nüüd vähegi suurema lugemusega inimene hõiskab, et pidage, et see on ju nagu Ray Bradbury jutt «The Rocket» (1950)!


Hinnang
Jah, Bradbury võimas vari on sel jutul peal küll. Mind suisa hämmastab, et lombitagused arvustajad seda seost eriti ei märganud... või ei pidanud nad seda vajalikuks märkida. Autor ise on tunnistanud, et ta suisa küsis Ray Bradburylt luba ning ajakirja «Asimov's Science Fiction» käesoleva aasta jaanuarinumbris oli ka peatoimetaja veerg Bradburyst – kes tahtis, see ehk suutis ka asjad omavahel kokku panna.

See Bradbury-seos teeb ka jutu hindamise kuratlikult keeruliseks. Ühtpidi on ju tegu austusavaldusega suurele meistrile. Samas, ega see Bradbury jutt ka nüüd mingi absoluutne tipplugu polnud. Ma ise olen ka üsna vaenulik sellise suhtumise asjus, et vanu tekste/filme peaks moodsa aja või tehnika vaimus ümber kirjutama. Ja siiski mulle see James Van Pelti jutt meeldis, et õigetest asjadest ja õige emotsiooniga.

Selliste pisut vastuoluliste tunnete najal paneksingi ma jutule nelja, mis samas on küll pisut nõrgem, kui Bradbury jutule antud neli.


Viited