KIRJANIKUDKUNSTNIKUDTOIMETAJAD • TÕLKIJAD • KRIITIKUD • KEELED
PERIOODIKASARIANTOLOOGIADANTOLOOGIADAUTORIKOGUD
LAVASTAJADNÄITLEJAD • RIIGID



15.6.10

Katsed nimetada saart: Konverents Eesti fantastikakriitika hetkeseisust

Reedel, 18. juunil toimub Tartus, Eesti Kirjandusmuuseumi saalis (Vanemuise 42) sellenimeline konverents ... täpsem info plakatist allpool.


Fantastiline fiktsioon – olgu kirjanduses, filmides, koomiksis vms – on praegusel ajal Eestis ja kogu maailmas veidras seisus. Ühest küljest vaadates võiks ju tõdeda, et fantastika on kriisis: traditsioonilised spekulatiivse kirjutamise žanrid laiali lagunenud, nad on ulme ja ei ole ka; nad justkui häbeneksid olla ulme. Kuid teisest küljest - mingem kinno, vaadakem suvalist teleseriaali, seisatagem raamatupoes ükskõik millise ilukirjanduse leti ees... ja tõdegem, et kõik kohad on fantastikat täis. Me leiame ulmet sealt, kus traditsiooniliselt seda leida ei tohiks. Lisaks traditsioonilisele ulmele veel ülevoolav maagiline realism, muinasjutulikkus, sürrealistlikud elemendid... Mis imeline ja külluslik segadus – või siis segane imelikkuseküllus.

Selles segaduses on ometi ka Eestis välja kujunenud seltskond inimesi, kes vaatavad kogu seda tohuvabohu, mis puhkimisi termini «fantastiline fiktsioon» alla mahub, kriitilise pilguga. Mitte kaljukindla, ortodoksse fandomi mätta otsast, vaid aktsepteerides tekkinud keerukat olukorda, otsides igaüks omast spetsiifilisest huvialast ning eruditsioonist lähtudes selles senimärkamatuid piire, süsteeme ja tulevikuväljavaateid. Käseolev konverents neid inimesi koondada taotlebki. Tagumine aeg oli korraldada ettekandekoosolek eesti fantastilise kriitika hetkeseisust. Hakkama saavad sellega Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuri- ja kirjandusteooria töörühm ning Eesti Kirjanduse Selts. «Katsed nimetada saart» toimub Lugemisaasta 2010 raames ning tegu on neljanda konverentsiga sarjast «Etüüde nüüdiskultuurist».

Alljärgnevalt konverentsi kava. Vahetult pärast konverentsi toimub samas kohas artiklikogumiku «Etüüde nüüdiskultuurist 2: Sügisball» esitlus.

KAVA

12.00 Avasõnad: Jaak Tomberg, Sven Vabar

1. Üks kindel saar: Sissevaateid utoopiatesse
12.15–12.45 Meelis Friedenthal: Utoopia onomatoloogia
12.45–13.15 Tanel Pern: Sotsrealism kui pelgupaik
13.15–13.45 Virve Sarapik: Utoopiline ruum ja imeline saar

13.45–14.00 Kohvipaus

2. [Ära]aurav saar, kummitavad nukud, peegelduvad irved: Sissevaateid kaasaegsesse postutoopilisse fantastikasse
14.00–14.30 Andrus Org: Aurupunk ja tujuulme ehk Kuidas lugeda Indrek Hargla «Frenchi ja Koulu» lugusid?
14.30–15.00 Mari Laaniste: Tehiskaaslased ja fiktiivsed elud
15.00–15.30 Janek Kraavi: Bizarro: sissejuhatus veidra poeetikasse

15.30–16.15 Hiline lõunapaus ja tõhus snäkk

3. Kindla saare hävinemine: Fantastilise kirjutamise kriis?
16.15–16.45 Jüri Kallas: Ulmereostus
16.45–17.15 Peeter Helme: Kas teaduslik fantastika on ummikus?

17.15–17.45 Arutelu, kokkuvõtted

18.00 Artiklikogumiku «Etüüde nüüdiskultuurist 2: Sügisball» esitlus. Vein ja maiustused.


Viited

14.6.10

Ilmus «Perpendikulaarne maailm»

Rõõm on teatada, et eestikeelsel tõlkemaastikul on taaskord üks nn valge laik vähem – kirjastus «Skarabeus» ilmutas ühe olulisema vene ulmekirjaniku Kir Bulõtšovi kogumiku «Perpendikulaarne maailm».


Kir Bulõtšov ei tohiks eesti lugejale päris tundmatu nimi olla: siin-seal on ilmunud enam kui pooltosinat ulmejuttu, pluss seiklusromaan ja aimeraamat. (Ja multifilmist «Kolmanda planeedi saladus» ma parem ei räägiks.) Tegelikult on suisa hämmastav, et seni polnud Kir Bulõtšovil eesti keeles ühtegi ulmeraamatut. Nüüd on ja loodan, et esimene ei jää viimaseks.


Viited

7.6.10

Контакт (1978)

Teinekord lihtsalt juhtub nii, et tegijate tahtest hoolimata sünnib teos, mis oma geniaalsuses on suisa lummav. Ah, et mis ma ikka seletan, vaadake ise...



Tegu siis Nõukogude multifilmiga «Контакт» (1978), mis valmimisel omas kindlasti hoopis teistlaadi tähendust, kui on sellel praegu...


Sisu
Unistajast kunstnik kohtub tulnukaga ning on alul päris hirmul, sest talle tundub, et tulnukas on vaenulik...


... reaalsus on õnneks siiski märksa südamlikum ning täiesti erinevad eluvormid leiavad muusika kaudu mõistmise.


Seosed
Põhineb Aleksandr Kostinski algupärasel käsikirjal ning seetõttu kõiksugu seosed ka puuduvad.


Hinnang
Ütlesin juba blogipostituse alguses, et tegu on geniaalse animatsiooniga ja pidasin eelkõige silmas seda, et see multikas oli hea vaadata tatikana Nõukogude Liidus ning on hea vaadata ka päris vana mehena nn vabas maailmas.


Filmi tegijad on ka ühed mu lemmikud: vähemasti tulevad mulle Nõukogude animatsioonist esimeste nimedena meelde just lavastaja Vladimir Tarassov ja kunstnik Nikolai Koškin.


Ja loomulikult muusika ... hästivalitud muusika, millel põhineb tõenäoliselt pool multika edust.


Viited

2.6.10

Voodoo Moon (2005)

Suurte kaubanduskettide toidupoodide DVD-letid pakuvad ajuti ikka kogelemapanevaid elamusi. Noh, et suuresti on need täidetud kas kuulsate filmide odavate väljalasetega... või siis sellise kõntsaga, et juba karpi põgusalt käes veeretades tead, et seda sa ei vaata kunagi... või siis filmidega, mis tundmatud, aga tunduvad vähemasti pretensioonitute žanrifilmidena.


«Voodoo Moon» (2005) oli just sellest kolmandast alajaotusest: tundmatu, aga mitte peletav ning kui asja veel veerandsaja krooniga kätte saad...


Sisu
Miskit Kesk-Lääne linnakest ründas kurjus, elanikud pöörasid n-ö ära ja nottisid üksteist maha, pääsesid vaid üks väike poiss ja tüdruk.



Nüüd, kakskümmend aastat hiljem ajavad nad kamba kokku ja asuvad teele, et kodulinn kurja käest päästa.


Seosed
Puudu.


Hinnang
Film on tõesti halb. Kohe väga halb!!!


Sisu on olematu ning see vähenegi on esitatud enam kui küündimatult. Näitlejad, kes muidu teevad oma osa vähemasti korraliku käsitööna ära, ei saa siin hakkama ka ülimalt primitiivsete osadega. Kahtlustan, et suur osa süüd läheb siiski käsikirja autori ja lavastaja Kevin VanHooki kraesse.


Film ei kõlba isegi koos sõpradega napsu kõrvale vaatamiseks ... kontrollitud!


Viited